Tegemised Itaalias

Me jõudsime siis Itaaliasse ja seal ööbisime linnas nimega Domaso, ühes korteris, mis asus Como järvele väga lähedal, umbes 100m randa. Como järv asub Itaalia ja Šveitsi piiri lähedal ehk Itaalia põhja osas ja on üks sügavamatest järvedest Euroopas (410m). Seal on ka palju purjelaudureid, sest seal on aastaläbi tuuline.
Sellel ajal, kui olime Como järve ääres, käisime seikluspargis, mis oli MEGAA ÄGE, kuna seal olid erinevad rajad (nagu igas seikluspargis). Ma ei käi eriti tihti seikluspargis (ka Eestis), sest see on päris kallis.
Külastasime kaks korda ka restorane, kus ma tellisin mõlemad korrad pitsat ja mulle mõlemal korral väga maitses.
Itaalias ja paljudes teistes riikides kus on soe on siesta. See tähendab, et keset päeva on paaritunnine paus töötajatel, kes ei tööta muidugi päästeametis või muudel sarnastel ametitel. Siesta kastab enamasti 20 minutit kuni 4 tundi ja see ajavahemik on mõeldud puhkamiseks, sõpradega kokku saamiseks ja jõu kogumiseks.
Mingi päev käisime ka pikemalt jalutamas. Jalutasime kõrval linna nimega Menaggio ja käisime seal olevas rannas. Meie korteri juures oli kivirand, aga kõrval linnas oli liivarand. Seal oli ka üks turg ja ma sain endale uue musta värvi käekoti.
Linnas proovisime ka gelatot mis on Itaaliast pärit jäätis.

Gelato on põhikoostisosad on piim, koor ja suhkur ning maitsestatud on see puuviljade ja pähklipüreedega. Huvitav on ka see, et Itaalias on selle kohta seadus, et gelato peab sisaldama koort vähemalt 3,5%.
Ükskord me käisime ostsime pitsat koju kaasa. Sellel kohal ei olnud internetis kõige kõrgem hinne ja ma olen päris kindel, et ma sain sealt mingisuguse kõhuhaiguse, sest järgmisel hommikul mul ja mu kasuisal kõht valutas.
Me ööbisime ühele keskmise suurusega mänguväljakule väga lähedal (u 20m kaugusel) ja me käisime peaaegu iga päev seal, kuna mul on väike õde ja mulle endale kah meeldis. See mänguväljak oli päris suur ja seal oli asju ka suurematele lastele, mitte ainult väikestele lastele.
Ööbisime Como ääres kokku seitse ööd ja pärast liikusime me jälle edasi. Järgmised seitse ööd ööbisime veiniistanduste vahel Piedmontis, Alba külas. Alba küla on tuntud enamasti trühvlite poolest. Trühvlid on seened, nii et neid leidub tavaliselt tihedas seoses puujuurtega. Trühvlite eosed levivad läbi seentoiduliste loomade.
Piedmonti veiniistandused kuuluvad UNESCO maailmapärandite hulka. Need said UNESCO maailmapärandiks aastal 2003 ja seda peamiselt seetõttu, et selles piirkonnas teevad inimesed ja loodus väga head koostööd. Sealsete veiniistanduste muldadel on lastud aeglaselt tekkida, mis teevad seal kasvavad viinamarjad väga kvaliteetseks ja sobivaks veinide tegemiseks. Seal on ka väga ilusad vaated küladele, lossidele, kirikutele ja veiniistandustele.
Üks päev me liikusime Cerretto veiniistandusse, kus vanemad degusteerisid veini, aga mina pidin vett lürpima.

Selles istanduses tehtakse BIO märgistusega veine, mis tähendab, et nendele viljadele ei pritsita mingit putukavastatast vahendit ja viinamarjataimede kasvatamisel püütakse võimalikult vähe sekkuda, s.t et luuakse parimad võimalused mulla tekkimiseks. Seal istanduses on oluline pikaealisus ehk et taimed saaksid kasvada kaua ja veinid kestaksid kaua.
Seal oli meie ööbimine ühe perekonna maja küljes olevas väikses korteris. Neil oli nunnu koer nimega Lucky ning ta oli päris vana, aga ikkagi käis meie ukse juures istumad päris tihti. Aeda sisse sõites oli tee kõrval väga palju õunapuid ja üks viigipuu.
Neljandal päeval tegime linnas jalutuskäigu 10km. See oli nii raske selle palavuse tõttu, aga õnneks me tegime umbes 30min peatuse linnas ja puhkasime, aga ikkagi oli päris raske kõndimine.

Kolmandal päeval sõitsime linna peal ringi ja otsisime avalikku basseini, aga kõik oli kinni, kuna september on ning kohalikke jaoks on jahe (umbes 28 kraadi) ja suvevaheaeg on läbi. Lõpuks leidsime netist ühe teemapargi, mis nägi välja, nagu see oleks mahajäetud. Me läksime küll kell 10 hommikul ja nii vara inimesi ei olnud, aga ikkagi oli veidi hirmutav. Näiteks, seal oli väikeste laste mänguväljak ja seal olid enamus asjad katkised, nagu need plastikautodel olid rattad poolikud.

Seal olid ka loomad, nagu kitsed, eeslid, lambad, üks laama ja haned ja ÜKS KITS OLI HÜPPANUD ÜLE AIA JA LIHTSALT JOOKSIS RINGI.

Ma ausalt öeldes veidi kartsin seda kitse ja me liikusime edasi JA SEE KITS TULI JÄRGI MEILE JA TAL OLID SELLISED SUURED SARVED KA VEEL ja siis ma läksin mänguväljaku otsa peitu. Mänguväljakul ja kitseaedikul vahet 100m ja see kits lihtsalt käis meil järel see aeg. Õnneks ei tulnud ta mänguväljaku trepist üles. Lõpuks, kui kitsest lahti saime, läksime ujuma. Ma arvasin, et see vesi on väga must ja kole, aga üllatavalt see tundus väga puhas ja see bassein oli päris suur, üks pool basseinist oli madal, umbes 1m, aga teine osa oli veidi sügavam(160cm). Seal oli ka väike liumägi otse vette.

Lõppudelõpuks mulle Itaalia meeldis väga ja ma arvan, et ma tahaksin kindlasti uuesti minna, aga mõnda teise piirkonda.